Ühe tehase sünd

Nagu kuulda, ei plaaninud me puidutööstur esialgu nii suurt taburetitehast, mis hiigelaegadel oli suisa Baltimaade suurim!
Polnud mingit ärivaistu vaid puhas sugutung.Nagu maailma esimesed filmikaadridki olla hoopis pornograafilised olnud kuid sellest ajalugu vaikib.

Algul elas Tehase omanik Enno oma naise Mariga aleviku kitsukeses ühetoalises korteris.Nad harrastasid toredat mängu.Üks peidab ennast korteris ära ja teine hakkab otsima.Leitud kohas hakatakse aga kirglikult seksima.No aga kauaks suurtel inimestel peiduideid väikses elamises jagub?Tuli lolli mängida ja teeselda.
Kord hakkas Enno otsimist teeseldes köögi kappides sorima ja pottidelt kaani tõstes omaette kobisema:"Siin ei ole, siin samuti mitte." Mispeale Mari kardina tagant ei pidanud vastu ja hakkas itsitama.
See aga nulleeris Enno ürgse isu ja ta vandus, et veel sügiseks ostavad nad suurema elamise.

Selle jaoks oli raha vaja ning paneelmaja keldrisse rajas ta pisikese taburettide töökoja, kuhu kutsus kossuplatsil passivaid poisse väikest lisaraha teenima.
Sügiseks oligi uus korter ja samas hangitud turgu, mis sundis suuremaid tootmisruume vaatama ning ühel päeval töötas veerand alevike joodikuid ja litse(nagu Enno tavatses oma töölisi hellitavalt kutsuda)vanasse karjalauta loodud tehases.

Aga seksifetiš olla teatavasti vaid karkudeks ning peagi ei abista enam needki kui uuemaid jahimaid juurde ei leiuta.
Viimaks jäi uus majagi peidumängudel igavaks ning laenude abil loodud võimas villa, kahe- keldri ja kuue maapealse korrusega sai just oma nurgeliste lahendustega uueks, aina üllatusi pakkuvaks fantaasialahenduseks.

Kas on mõtet asjade loogilist käiku mainidagi kui suureks vahepeal tehas koos töölistega oli kasvanud.

Seksimängudega tulid ka vahepeal soovitud tagajärjed, sest laulva revolutsiooni aegade kinnituseks, toetati Toomas Lunge loosungit, maa täideti lastega ja seejärel täideti laste täitmatut isu.
Perepojad kasvasid koos mänguasjadega ja vaipadel vuhisevad autod jäid aeg hiljem maanteid mõõtvate rallipoiste unenägudesse.

Võsukeste rallihobi siiski tööstust ei laindanud vaid keeras töötajate palgakraanid kinni.
"Juba jälle rahad otsas, ärge elage üle oma võimete!" Pahandas Enno pidevalt töölistega.

Ent sipelgaid oli vaja hoida.Selleks loodi "ussipesa" ja firma kontorist söödeti väljamõeldud laimu tööliste kohta ning vihane prolerahvas suitsetas pausidel vihast veel sinisemaks ning kadedus ja kahjurõõm said ellujäämismootoriks tööpäevade vastupidamiseks.
Teatud nägudel tõstetigi palka ning sageli hakkasid need kontorikitsedena  kolleegidelt info kogumiseks kohe firma juhtkonda kiruma, rääkima kui raske neil on, kuidas nad kohe mujale tööle lähevad ja see uus auto olla hoopis ämma käest laenatud raha eest ostetud....

Praegu on tehases selline ellujäämine tüdimuse kastmes.
Et rahad viibivad, palk ei kasva, võtavad sipelgad kõike pohhuilt.Juuakse, minnakse varem koju, minusugused käivad tööl kui viitsivad ning oluline kuldreegel number üks- kui suud liiguvad, siis käed ei tohi liikuda!